|
Kogu Washingtoni Eesti Seltsi kogukonna nimel on meil hea meel tervitada Lilyat ja Robertot meie juhatuse uute liikmetena.
Siin on Lilya ja Roberto tervituskirjad:
***
Tere,
Ma olen dr. Lilya Wagner, eesti pagulane ja immigrant ning minust sai Ameerika kodanik viiekümnendate alguses. Naasin Eestisse 1992. aastal ja leidsin oma suure suguvõsa, kellega olen tihedalt seotud. Milline au on tagasi minna, sest olin alles pisike laps, kui pidime põgenema! Elan Red Line'i Glenmonti peatuse lähedal. Reisin töö tõttu palju üle maailma ja viis aastat tagasi lõpetasin töötamise Covidi ja oma abikaasa Parkinsoni tõve tõttu, seega olen WES-iga tegelenud vaid viimased paar aastat. Enne seda ei olnud ma piisavalt lähedal, et tuttavaks saada.
Mul on nii hea meel siinsete eestlastega suhelda, eriti kuna ma ei saa oma abikaasa tervise tõttu tagasi minna – käisin alates 1992. aastast korra või kaks aastas Eestis! Minu amet on konsultant/koolitaja/esineja peamiselt mittetulundusühingute juhtimise ja raha kogumise valdkonnas. Olen olnud muusik ja oskan mängida originaalset Eesti hümni nii kaua, kui mäletan. Olen mitme raamatu ja artikli autor ning minu esimene raamat rääkis minu perekonna põgenemis- ja pagulasloost, "To Linger is to Die". Mul on väga hea meel olla eestlaste seas siinsamas kodukandis!
Lilya Wagner
***
Tere kõigile!
Minu nimi on Segundo Sam, kuid ma kasutan nime Roberto. Väike naljakas fakt nime kohta: kõik meie pere mehed kannavad eesnime Segundo ja kannavad ka keskmisi nimesid (natuke naljakas, eriti kuna Segundo tähendab hispaania keeles "teine"!).
Olen pooleldi Peruu päritolu ja elan praegu Navy Yardis Washingtonis. Olen olnud Washingtoni Eesti Seltsiga seotud alates 2022. aastast, peamiselt oma imelise partneri Liisi kaudu. Sel aastal on mul au liituda juhatuse liikmena, et veelgi süvendada oma armastust Eesti kultuuri ja rahva vastu.
Erru läinud mereväe veteranina olen õppinud mentorluse, kogukonna ja teenistuse väärtust. Kogu oma karjääri jooksul on mul olnud au olla nii mentor kui ka teisi mentoreerida – kogemused, mis õpetasid mulle tagasiandmise ja teiste arengu toetamise olulisust. Vabatahtlik töö WES-is on selle loomulik jätk, mis võimaldab mul panustada kogukonda, mida ma sügavalt austan, jätkates samal ajal õppimist ja selle traditsioonide jagamist.
Ma hindan siiralt Eestit – selle ajalugu, kultuuri ja inimesi – ning ootan põnevusega seltsi töö toetamist, samal ajal (loodetavasti!) parandades samal ajal ka oma eesti keele oskust.
Roberto
| 
